Ei hakka kurtma, mida kõike on vaja veel viimase üheksa päeva jooksul teha, teadsime juba varasemast kogemusest, et ükskõik kui hästi ka ei planeeriks, jäävad mõned tööd ikka viimasele minutile. Sel korral on isegi hästi, et näituse installeerimiseks vajame vaid kahte päeva ja need on meile ka lubatud. Valga kultuurikeskuse avamisel jooksid maalrid sõna otseses mõttes tagauksest värvipurkidega välja, kui linnapea fassaadil linti läbi lõikas. MIGAs tagaust pole, seega peavad kõik asjaosalised majast välja jooksma pisut varem. Lisaks tuleb jõuda käed pesta, et lindi lõikamiseks valmis olla. See tuletab ühtlasi meelde, et tuleb ju veel lint ka leida. Panin selle tegemist vajavate tööde nimekirja. 

Aasta tagasi, kui Sandraga telefonivestluses olime, pakkus ta muuhulgas välja, et kas me ei tahaks tema Veneetsia-teemalist näitust Mikro-Veneetsias kureerida. Üks mõte viis teiseni, teine kolmandani ning vestluse lõpuks sai kokku lepitud, et kui kõik laabub, avame MIGA, mida tollal kutsusime veel Mikrogaleriiks, koos Sandra näitusega täpselt samal päeval, kui avaneb Veneetsia kunstibiennaal. Kuna tegu on videoinstallatsiooniga, mis vaatleb kriitilise pilguga kunstimaailma telgitagustesse, tekkis isegi mõte anda ka edaspidi MIGA platvorm igal biennaali aastal kunstnikele, kes on valdkonna suhtes kriitilised. 

Peale seda märgilist telefonikõnet sai 9. maist 2026 tähtaeg, mis hakkas meie teekonda kujundama ning kui Raidiga, kes meile ehitusküsimustes appi tuli, käed lõime, sai sellest teetähis, mille suunal oleme viimased pool aastat intensiivselt liikunud. Midagi uut selles teekonnas pole olnud, midagi pole teha, oma nüüdseks juba päris pika elu jooksul oleme pea kõike juba kogenud, aga väike erutus ja üsna tugev inspiratsioon on meid saatnud küll.  

Elumuutus, mille oleme ette võtnud, on olnud meie jaoks isegi silmiavav. Väiksemal pinnal ja vähem teha... miks me varem pole selle peale tulnud? Ja eks sellelegi on vastused olemas. 

Seitse kuud tagasi, ei teadnud me veel, et meie uues kodus avaneb Eesti paviljon, olgugi et Mikro, mitte päris Veneetsias, milleks MIGA maja Sandra näituse ajal muutub. Ja see on kohe eriti tore, et isegi hästi planeeritud protsessid pakuvad üllatusi, mis tuju heaks teevad.  

Ning kuigi lint tuleb veel leida, on ESTONIA silt installeerimiseks valmis, kohe, kui „maalrid on tagauksest välja jooksnud“.