Kunst vajab ruumi, aga mitte alati traditsioonilises mõttes. See ruum võib olla füüsiline, aga see võib olla ka hoopis vaimne. Vahel vajab kunst suuri ja avaraid saale, aga vahel piisab ka väikesest nagu Mikrogalerii, kus näitus võib mahtuda isegi taskusse või kus võib aset leiab ajutine kunstisündmus, mis kestab vaid hetke. Üha enam sellesse maailma sukeldudes leiame sarnaseid näiteid ka mujalt maailmas. Üks väga südamelähedane algatus, The Arctic Hideaway, asub Põhja-Norras.
Fleinvaeri saarestikus, keset Norra mägesid ja merd, asub arhitektuuriliselt ja kontseptuaalselt erakordne paik, kus kunstnikud saavad end muust maailmast lahti ühendada. Saarel puuduvad traditsioonilised kunstnike ateljeed, aga seal on ruumid, mis kutsuvad liikuma, märkama ja kogema.
Arctic Hideaway arhitektuur põhineb ideel, kus erinevad funktsioonid jaotatakse mitmete väikeste hoonete vahel. See tähendab, et ühest ruumist teise liikumisel, tuleb vahepeal kohtuda ilmastikuga, tajuda valgust või kerget vihmasabinat ning tunda looduse rütmi. Just see lähenemine eristab seda tüüpilistest residentuuridest. Tegemist pole pelgalt vaikse kohaga, vaid keskkonnaga, mis kunstnikku aktiivselt kujundab.
Siin tekibki huvitav seos Mikrogaleriiga. Kuigi Norra saartel asuv reisdentuur on füüsiliselt suurem, on mõlema taga sarnane idee – anda kunstile ruum, mis ei ole raamistatud, vaid muutub koos kunstniku ja tema protsessiga. Nagu Mikrogalerii võib tekkida ajutiselt kuhugi, kus seda oodatagi ei oska, nii muutub ka Arctic Hideaway osaks maastikust ja ajast – paigaks, mis ei dikteeri, vaid kuulab, mis ei sunni looma, vaid kutsub märkama, mis ei ole pelgalt taust, vaid vestluspartner.
Seal kasutatud ehitusmaterjalid, mis on valitud vastupidavuse ja loodusliku sulandumise tõttu, peegeldavad samuti Mikrogalerii põhimõtet – materjalide ja keskkonna austamist, jätkusuutlikkust ja vajadust sulanduda, mitte domineerida.
Oleme harjunud mõtlema, et kunst vajab kindlat kohta – galeriid, muuseumi, stuudiot. Aga kunst võib olla kõikjal. Kunstnik võib luua stuudio lageda taeva alla ning galeriiks võib muutuda mistahes sein, jõeäär, veepind, puuõõnsus või isegi taskus olev märkmik. See võib olla ajutine kriidijoonistus linnatänaval või puulehtedest seatud installatsioon, mille tuul peagi laiali kannab. Kunst eksisteerib seal, kus seda märgatakse – olgu see siis tühjaks jäänud aknaava, mahajäetud bussipeatus või peegeldus poriloigus, mis muudab hetkeks kogu ümbritsevat maailma.
Arctic Hideaway näitab, et oluline ei ole ainult ruum, vaid see, kuidas me end selles tunneme ja milliseid ideid see esile kutsub. See on koht, mis pakub võimalust oma loomingule teisiti läheneda – mitte lihtsalt midagi valmis teha, vaid lasta ruumil ja keskkonnal end mõjutada.
Ja kas see pole mitte ka Mikrogalerii mõte? Luua ruume, mis võivad olla küll väikesed või veel väiksemad, püsivad või ajutised, aga mis kutsuvad kunstiga teistsugusel moel suhestuma?
Jaga postitust sõpradega:
Mis on Mikrogalerii ja kuidas see erineb tavagaleriist?
📌 Mikrogalerii on rajamisel olev kunstigalerii Tartus, Lubja tänaval. Nõukogude-aegset garaažipiirkonda kutsutakse Mikro-Veneetsias. Mikrogalerii eesmärgiks on tegutseda väikesel pinnal, et hoida kommunaalkulud madalal, et suurem osa kunstiprogrammi jaoks leitud rahast jääks loojatele ja galerii eestvedajatele. Galerii rajamisel järgitakse jätkusuutlikkuse põhimõtteid, sealhulgas energiasäästlikkust ja alternatiivenergia kasutamist, ning sama kehtib ka kunstiprogrammi kohta.
Kuidas toetada Mikrogalerii projekti?
📌 Mikrogalerii kodulehel on võimalik teha otsetoetusi, mis aitavad galerii ehitamist rahastada.
📌 Ostes Maikro teoseid, toetad samuti Mikrogalerii valmimist – iga teose ostuga panustad 15-25€ uue kontseptsiooniga galerii ehitusse, iga postkaardi ostuga toetad galerii valmimist 1€-ga. 👉 Toeta siin
📌 Koostööpartneriks tulemine – kui soovid Mikrogaleriiga koostööd teha võta meiega ühendust. 👉 Tutvu meie koostööpartneritega ja koostöövõimalustega.
Kommentaarid