#16 Wemel Wood: Eesti ettevõte, mis teeb revolutsiooni pistikupesade maailmas

Wemel Woodi asutajad Karl Haljasmets ja Priit Lill

Plastik on ehitusvaldkonna elektroonikatööstuses valitsev materjal, kuid Eesti ettevõte Wemel Wood on otsustanud seda muuta. Nad on maailmas esimesed, kes toodavad pistikupesade ja lülitite katteid termopuidust – looduslikust, vastupidavast ning täielikult komposteeruvast materjalist. Wemel Woodi eesmärk on, et aastaks 2040 moodustaksid taastuvatest materjalidest valmistatud pistikud ja lülitid vähemalt poole turust.

Kohtusime Reola tööstuspargis, kus on toimunud termopuidust pistikute arendustöö ning nüüd ka tootmine, startupi asutajate – Karl Haljasmetsa ja Priit Lillega ning uurisime, kuidas see teekond alguse on saanud ja millised väljakutsed on ettevõtet saatnud.

Rääkige oma lugu – miks just pistikud ja lülitid ning miks puidust?

Kõik algas praktilisest vajadusest. Renoveerisime maamaja ja sauna, mille sees oli ilus puitvooder. Loomulikult tahtsime leida ka puidust lüliteid, mis majaga harmoneeruksid. Paraku selgus, et poes saadaolevad pistikud ja lülitid olid valmistatud kas lamineeritud puitimitatsiooniga plastist või tugevalt lakitud naturaalsest puidust mis meenutasid rohkem plastikut kui päris puitu.

Aastaid hiljem, kui Priit oli just töölt lahkunud ja otsis uut väljakutset, küsis ta, kas mul on mõni äriidee. Vastasin, et tegelikult on, et miks turul pole naturaalsest puidust pistikupesasid? Priit ei mõelnud pikalt ja ütles: "Ok, teeme ära!"

Peagi avastasime, et mõned väiksemad tootjad on küll puidust pistikuid proovinud toota, kuid need ei olnud praktilised. Tavapärane puit imab niiskust, paisub ja kahaneb, mistõttu muutuvad mõõdud ebastabiilseks ja näiteks lülitite toimivus seeläbi kannatab. Lahendusena jõudsime termopuiduni – kuumtöödeldud materjalini, mis on stabiilne, vastupidav ja taaskäideldav. Priit hakkas prototüüpe valmistama ning saime kiiresti aru, et oleme leidnud ideaalse lahenduse. Veelgi enam – tundus, et keegi teine maailmas polnud selliseid tooteid termopuidust varem teinud. Ligikaudu poolteist kuni kaks aastat hiljem olime valmis oma esimesi müüki tegema. Tootevalik on ajaga laienenud – lisaks lülititele ja pistikupesadele on nüüd saadaval ka pikendusjuhtmed ja kineetilised lülitid.

Elektroonikakomponentide sektor on tohutult suur ja viimase saja aasta jooksul pole seal materjalide osas suurt innovatsiooni toimunud. Majad ehitatakse üha enam taaskasutatud materjalidest, kuid lülitid ja pistikud on endiselt plastikust. Elektriga seotud toodetes kardetakse katsetada uute materjalidega, kuid meie nägime selles võimalust. Esialgu polnud me kindlad, kas meie tooted läbivad vajalikud ohutustestid ja kas neid on üldse võimalik turule tuua. Kui testid edukalt läbitud said, mõistsime, et oleme õigel teel.

Siiski on uue toote turule toomine pikk protsess. Kui rääkisime Ehitus ja Sisustusmessil ABB tehase juhiga, sooviti meile edu, kuid samas hoiatati: "Poisid, arvake ära, kaua meil läks, kuni meie toode populaarseks sai? Seitse aastat." Tõepoolest, müügitsükkel on pikk ja sisearhitektid peavad klientidele selgitama, mis on termopuit ja miks see hea on.

Täna on meil Eestis neli edasimüüjat (Silman Tartu, Spauna ja viimistlussalong HAIM) ning laieneme rahvusvaheliselt – oleme leidnud partnereid Soomes ja Lätis ning allkirjastamas lepingut Rootsi ja Taani edasimüüjatega. Mõned turud, nagu Taani, on keerulisemad, sest seal on nõutav näiteks nn lapselukk, mille tehnilise lahenduse peame enne leidma. Väljakutseid jagub, kuid oleme kindlad, et jätkusuutlikud materjalid on tulevik.


Kui keemiline termopuit on, kas see komposteerub looduses täielikult?

Termopuit on täiesti keemiavaba ja selle töötlemiseks kasutatakse ainult kuumust ja veeauru. Puit kuumutatakse umbes 200 kraadini, mille käigus muudetakse selle omadusi nii, et selle füüsikaline stabiilsus paraneb märgatavalt ega lagune kiiresti. Kuigi termopuit on orgaaniline ja biolagunev, toimub see protsess looduses väga pika aja jooksul.

Üks termopuidu eeliseid on selle ilmastikukindlus – näiteks saab lakkimata termopuidust lüliteid kasutada ka välistingimustes, terrassidel ja fassaadidel. Samas on see materjal töötluse poolest keerulisem, kuna on tavapuidust rabedam. Erinevate tootmisvõtete ja tööparameetrite täpne leidmine võttis aega, kuid lõpuks suutsime välja töötada tehnoloogia, mis võimaldab termopuitu piisava täpsusega töödelda.

Jaapanis kasutatakse näiteks yakisugi tehnikat, kus puit söestatakse, et muuta see vastupidavamaks. Meie puhul on termotöötlus analoogne – see stabiliseerib puitu ja muudab selle plastikule tugevaks alternatiiviks. Üldiselt räägitakse palju plastiku asendamisest, kuid reaalselt on selle teostamine kulukas ja aeganõudev. Vajalikud on suured investeeringud masinatesse ja arendustegevusse, mistõttu on innovatsioon selles vallas olnud aeglane. Meie eesmärk on siiski plastikut vältida nii palju kui võimalik.

Mis hinnaklassis pistikud ja lülitid on?

Wemel Woodi pistikud ja lülitid on üle 10 korra kallimad kui tavalised plastikust alternatiivid. Kui võrrelda meie tooteid alumise otsa disainiseeria lülititega, jääme samasse hinnavahemikku. Hind sõltub ka edasimüüjast, kuid keskmiselt maksab üks lüliti koos raamiga lõppkliendile umbes 100 eurot, koos käibemaksuga.

Tõsi, kogu maja varustamine meie lülititega võib olla kulukas, kuid paljud kliendid otsustavad paigaldada need just elutuppa või mõnda nähtavasse kohta, kus need saavad esile tõusta. Oleme saanud tagasisidet, et kodudes, kus meie lülitid on paigaldatud, äratavad need tihtipeale külalistes suurt huvi ning on heaks vestlusteemaks. See on toode, millel on lisaks funktsionaalsusele ka disainiväärtust ning tuleb välja, et see sisaldab ka sotsiaalset aspekti.

Te olete nüüd juba erinevaid turge katsetanud, kus on lihtsam rohepööret teostada Eestis või pigem mujal maailmas?

Rohepöörde edukus sõltub kahest peamisest tegurist: müüjatest ja disainieelistustest. Näiteks Taanis on keskkonnasäästlikkus väga oluline ning meie tooted võeti hästi vastu. Soomes on puit kõrges hinnas ja see töötab samuti meie kasuks. Rootsis on roheelekter suur teema, mis lisab meie toodetele väärtust.

Eestis on aga keskkonnasäästlikkus sageli väheoluline argument. Toodete välimus võib meeldida, kuid hinnategur kaalub selle üle. Rohepöörde puhul ei vaadata ainult tootmisprotsessi, vaid ka toodete elutsüklit ja seda, mis neist elu lõpus saab. Selleks kasutame näiteks veepõhiseid värve, et meie tooted oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud.

Milline on värvivalik ja klientide eelistused?

Praegu eelistavad kliendid pigem looduslikke puidutoone, kuid must on samuti populaarne. Hallid interjöörid on samuti tõusutrendis ning ka meil on selline variant olemas. Kuigi eritoone on võimalik tellida, püüame hoida värvifookust kitsamana, et tootmine oleks efektiivsem.

Mis on seni kõige suurem väljakutse olnud?

Suurim väljakutse oli õige materjali leidmine. Testisime üle 20 erineva puiduliigi, enne kui jõudsime õigeni. Järgmine keeruline etapp oli tootmise täpsuse tagamine. Kuna meie tooted on mõõtmetelt pigem väikesed ning detailide mõõtmete lubatud tolerantsid samuti väikesed, siis on oluline, et CNC-töötlemisel saavutataks piisava täpsusega tulem ehk kõik detailid peavad olema täpsed igas suunas – laiuses, sügavuses ja paksuses. Algselt olid meie detailid liiga suure mõõtmete varieeruvusega, kuid leidsime õiged tööriistad.

Esimene edukas prototüüp valmis termomännist. See oli küll esialgu kare ja välimuselt ebatäiuslik, kuid andis meile kindluse, et oleme õigel teel. Pärast täiendavat arendust jõudsime kvaliteetse tulemuseni. Hiljuti osalesime Rohekiirendi konkursil ja pääsesime viie parima sekka, mis kinnitab meie idee tugevust. Siinkohal soovime tänada ka Keskkonnainvesteeringute keskust, kes on meid toetanud rohetehnoloogiate arendamise toetuse raames, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust erinevate meetmete osas ning TSENTRit, kellega on meil käimas juba kolmas tootearendusprojekt.

Millal ootate majanduslikku tasuvust?

Loodame, et aasta lõpuks suudame kuludega nulli tulla. Tootearenduse ja turule sisenemise protsess on pikk ning müügitsüklid aeglased. Praegu panustame aktiivselt messidele ja turundustegevusele, et suurendada nähtavust ja kasvatada müüki. Selleks on meile hea võimaluse andnud ka rohekiirendi toetus. Kuigi konkurents on tihe, usume, et meie unikaalne lähenemine ja kvaliteet annavad meile pikaajalise eelise.

///
Wemel Woodi lugu on näide sellest, kuidas innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus saavad koos eksisteerida. Plastiku asendamine puiduga elektri sektoris pole lihtne, kuid ettevõte on tõestanud, et see on võimalik. Kui turud küpsevad ja teadlikkus kasvab, võib termopuit saada oluliseks osaks tuleviku ehitus- ja elektroonikatööstusest.

Meil on hea meel, et ka Mikrogaleriis hakkavad olema Wemel Woodi disainitud, keskkonnahoidlikud ning Eesti puidust, Tartu lähistel valminud pistikud ja lülitid.

Lahkusime Wemel Woodist kaasa võetud jääkmaterjalidega, millest plaanime teha katsetusi Voronja suvisele näitusele "Metsik aed. Metsik aeg." See on osa ka Mikrogalerii laiemast ideest, tegutseda loominguliselt ja jätkusuutlikult!

Jaga postitust sõpradega:

Mis on Mikrogalerii ja kuidas see erineb tavagaleriist?

📌 Mikrogalerii on rajamisel olev kunstigalerii Tartus, Lubja tänaval. Nõukogude-aegset garaažipiirkonda kutsutakse Mikro-Veneetsias. Mikrogalerii eesmärgiks on tegutseda väikesel pinnal, et hoida kommunaalkulud madalal, et suurem osa kunstiprogrammi jaoks leitud rahast jääks loojatele ja galerii eestvedajatele. Galerii rajamisel järgitakse jätkusuutlikkuse põhimõtteid, sealhulgas energiasäästlikkust ja alternatiivenergia kasutamist, ning sama kehtib ka kunstiprogrammi kohta.

Kuidas toetada Mikrogalerii projekti?
📌 Mikrogalerii kodulehel on võimalik teha otsetoetusi, mis aitavad galerii ehitamist rahastada.
📌 Ostes Maikro teoseid, toetad samuti Mikrogalerii valmimist – iga teose ostuga panustad 15-25€ uue kontseptsiooniga galerii ehitusse, iga postkaardi ostuga toetad galerii valmimist 1€-ga. 👉 Toeta siin
📌 Koostööpartneriks tulemine – kui soovid Mikrogaleriiga koostööd teha võta meiega ühendust. 👉 Tutvu meie koostööpartneritega ja koostöövõimalustega.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Rait Präätsi skulptuur kunstinäituselt „Ühes majas 16./50“ – taaskasutatud elektroonikakomponentidest loodud teos, mis esitab küsimuse tehnoloogia ja inimlikkuse piiridest.
#15 Kas tulevik mäletab?

Järgmine

Foto: Maria Kilk
#17 Kunstielamus, kinnisvara ja kerge hapnikupuudus

Jaga seda artiklit