tARTu ja Haki galerii, mis pakkus meile viie aasta jooksul võimaluse ära katsetada peaaegu kogu potentsiaali, mida Aparaaditehase sopilised ja justkui lõpmatusse hargnevad ruumid võimaldasid, on nüüd tänu Ebrahimile kahanenud nukumaja mõõtu, mille saame mängleva kergusega endaga kaasa võtta. Viis aastat avarates tehaseruumides tegutsemist pakkus meile hindamatu kasvu- ja eksperimenteerimise võimaluse, tõi meis esile ka kõige varjatumad anded ja aitas erinevatest kriisidest (ning neid polnud vähe) välja tulla nii, et ettevõtmise keskmes püsis ikkagi kunst, kuigi vahel tundus, et kokteile müües oleks olnud kergem arveid tasuda.
Samas vabastab avaratest ruumidest lahkumine rohket energiat uute ideede elluviimiseks, ja ilmselt just seetõttu, et nüüd tuleb oma tegemised mahutada kordades väiksemale füüsilise skaalale. Avaratel pindadel sai näidata mõõtmetelt suurt kunsti ja on väga hea, et sellised ruumid on olemas, kuid väike „nukumaja“ õpetab meid keskenduma ja hoolikalt valima, mida üldse kaasa võtta ning mis tuleb maha jätta. See on vabadus lahti lasta üleliigsest, avada uks paindlikkusele ja nutikusele ning leida inspiratsiooni lihtsuses. See ei ole ainult füüsiline muutus vaid ka vaimne.
Nagu seeme, mis kannab endas tervet metsa või lilleniitu, võib ka väike ruum olla lõpmatuse kandja. Isegi kõige väiksemas ühikus võib peituda mikrokosmos, mis kannab endas suurust ja ainuüksi sellele mõeldes, tunneme me taas erilist mängulusti, mis vahepeal oli kuidagi kaduma läinud, sest liiga palju tuli tegeleda majandusküsimustega, mille varjus polnud enam aega mõtlemiseks, nautimiseks ja ammugi siis mängimiseks.
Ebrahimi „nukumaja“ sümboliseerib meile seega uut algust, kus loomingulisus ja mängulisus saavad taas olla meie tegemiste keskmes, vabana (vähemalt esialgu) üleliigsetest piirangutest ja kohustustest. Ja kui peaks juhtuma, et sellega ka midagi muud ei sünni, siis kindlasti rohkesti mängutunde lapselapsega, kellega saame nüüd muuhulgas ka galeriid mängida.
PS. Foto tegi Eesi Raa eile, tund enne Haki ruumide üleandmist. Ebrahimi miniatuur oli viimane, mille ruumidest välja kolisime.
///
Pakitud kunstiteosed: ei jõudnud isegi lugeda, neid oli väga palju ja mõnedki neist liiga suured tulevase Mikrogalerii jaoks.
Kadunud ruutmeetrid: -101,5
Mahajäetud esemed: uksekell, Gutenbergi toidukauss koos krõbinatega, raamaturiiul, baarilett, nõudepesukomplekt ja kaks käterätti ning tervitussõnum uutele omanikele. Kõik muu õnnestus edasi jagada.
Päästetud taimed: 1 kidrutsev kummipuu, mida keegi ei soovinud ning millele nüüd oma energia suuname, et ta leiaks jõudu Mikrogaleriini vastu pidada.
Ärajäänud „hädavajalikud“ impulsiivostud: -2, sest Saikos olid 50% päevad ja tundus, et Haki tühjakskolimine vajas tähistamist.
Mängulusti indeks: 8
Tekkinud loominguline energia: piiritu.
Kommentaarid