Kõik sai alguse mõni aasta tagasi, kui Mikro-Veneetsiasse ilmus teos,  Eesti tänavakunsti troonil istuvalt grafitikuningalt, Edward von Lõnguselt, kes stencildas ühe garaazi seinale seeria "President Pätsi mitu nägu".  Garaažiomanik, kes seni oli loomelinnaku arengutele vastu seisnud, nägi äkitselt oma seinal mitte pelgalt Pätsi, vaid ka potentsiaalset kinnisvara hinnatõusu. Sest olgem ausad, kui Lõngus su garaaži õnnistab, pole see enam lihtsalt vana lobudik, vaid kultuurikihi alla mattunud kinnisvarapärl.

Teine sein sai oma kõneõiguse sel kevadel, kui talgute käigus ilmus Mikro-Veneetsia esimese püsielaniku Annika seinale MAIKRO teos "Ma ei tule siit alla". Pealkiri viitab küll armastatud Eesti filmiklassikale, ent kunstniku tõlgenduses sündis teos ajastul, mil üks meie peaministritest keeldus elevandiluust tornist laskumast, ja seda isegi siis, kui kõik all lausa taskulampidega märku andsid, et ta seda teeks. MAIKRO kosmonaut hängib nüüd seinal nagu sümbol ajast, kus alla tulemine nõuab rohkem julgust kui ülesminek.

Ja praegu sünnib Mikro-Veneetsias kolmas tänavakunstiteos. Seekord toimetab siin Viktoria Berezina. Kunstnik, kes võiks vabalt maalida terve linna enne, kui kohalik omavalitsus esimese kooskõlastuse välja annab. Viktoria on juba varem kätt harjutanud Valguta bussipeatuses, Narvas ja Tallinnas — nüüd on ta jõudnud Mikro-Veneetsia müüride vahele. Viktoria tänavakunst tõukub Ukraina rahvusliku uhkuse, Petrõkivka stiilist. Algselt maaliti seda valgeks lubjatud talumajadele. Tänapäeval tõlgendatakse seda veidi vabamalt, taust võib olla värviline, aga lillemustrid ja looduslikud motiivid püsivad. Ja mitte ainult lilled, seal peidus on ka sümbolid, kaitsemärgid ja terve ports esivanemate tarkust, mis pintslitõmmete kaudu tänapäeva imbub.

Nii MAIKRO kui ka Viktoria seinateosed on osa ühest suuremast projektist, aga sellest räägin peagi. Seni aga tasub Mikro-Veneetsiasse jalutada, vaadata, kuidas Viktoria oma seinaga dialoogi peab ja miks mitte ka ise vestlusesse sekkuda. Küsi sümbolite kohta, ulata värvipurk või lihtsalt jaluta mööda, nagu oleksid siia sattunud täiesti kogemata.

Tartut kutsutakse tänavakunstiparadiisiks ja nüüd aitab sellele tiitlile kaasa ka Mikro-Veneetsia, esialgu kolme seina ja ühe kosmonaudiga, aga saladuskatte all võib öelda, et lähiajal on tulemas täiendust. Nii et kui kuulete öösel müstilist kriipimist või tunnete möödudes värvilõhna, ärge muretsege – see on lihtsalt Tartu tänavakunstipealinna tiitel, mis end paigal ei suuda hoida!