Von Bombi loomingut iseloomustab selge kujundikeel, šabloontehnika ning oskus siduda mängulisus ühiskondlike teemadega. Tema tööd ei anna vaatajale tavaliselt üheseid vastuseid, vaid kutsuvad märkama, mõtlema ja seoseid looma. Ka "Tasakaaluharjutus" jätab teadlikult ruumi erinevatele tõlgendustele.

Ja just see teebki avalikus ruumis eksponeeritud kunsti huvitavaks. Kui galerii seinal on teosel sageli juures pealkiri ja saatetekst, võib-olla isegi kuraatori tõlgendus, siis linnaruumis hakkab kunst elama oma elu. Iga mööduja märkab selles midagi erinevat ning ka ühiskonnas toimuvad arutelud annavad teosele uusi tähenduskihte.

Mikro-Veneetsia on alles kujunemas ning iga uus maja, inimene ja kunstiteos aitab sellel linnajaol leida oma nägu. Kui mõned teosed muudavad ümbruse lihtsalt ilusamaks, siis teised hakkavad kujundama ka selle identiteeti. Tundub, et „Tasakaaluharjutus“ kuulub just nende teoste sekka, mis ei jää pelgalt taustafooniks, vaid saavad ajapikku osaks Mikro-Veneetsia loost.