#59 Kui maja sünnib sellest, mis teistel üle jääb

Fotod: Benjamin Benschneider

Olen MIGA blogis viimasel ajal kirjutanud üsna palju meie enda minimaja kujunemisest, Mikro-Veneetsiast ja kunstiprogrammist. Vahepeal olen küll näinud mitmeid väga toredaid minimaju eri paigus, aga nende jagamiseni pole lihtsalt jõudnud. Scavenger Studioga tekkis aga nii palju kokkupuutepunkte ja äratundmist, et otsustasin teha ühe välkpostituse.

Tegelikult on väga hea aeg-ajalt vaadata ka mujale. Mitte selleks, et midagi üks ühele üle võtta, vaid selleks, et näha, kuidas väikese ruumi ideed on lahendatud teistes paikades, teistes oludes ja hoopis teistsuguse lähteülesandega. 

Üks selline maja on Olson Kundigi projekteeritud Scavenger Studio. See 2014. aastal valminud väike stuudiomaja asub Ameerika Ühendriikides, Washingtoni osariigi metsases piirkonnas. Hoone suurus on 64 ruutmeetrit, mis Ameerika mastaabis mõjub juba vägagi miniatuursena.  

Juba maja nimi ise ütleb üsna palju. Scavenger tähendab looduses raipesööjat, olendit, kes toitub sellest, mis on oma varasema elu lõpetanud. Arhitektuuri kontekstis kõlab see üsna jõuliselt, aga siin on see looduse sõnavarast laenatud kujund vägagi omal kohal. Maja asub metsas ja elab loodusega ühes rütmis, samal ajal kui selle ehitamisel on kasutatud materjale, mis on samuti oma varasema elu justkui lõpetanud. Maja on ehitatud lammutusest päästetud kappidest, vanadest treppidest, viimistlusdetailidest mis on mujal üle jäänud ning isegi haljastusprojektidest järgi jäänud taimed saavad siin uue elu.

Maja ise on lihtsa vormiga. See paikneb maastikul maapinnast pisut kõrgemal ning „istub“ kuuele tugipunktile toetuval vundamendil. Selline lahendus aitas hoida ehituskulusid madalamal ning ka sekkumine maastikul oli seetõttu minimaelne. Väike maja ei tähenda ainult väiksemat põrandapinda, see võib tähendada ka väiksemat sekkumist kohta, kuhu ta asetatakse.

Väljast on maja kaetud tumeda, põletatud puiduga. Tume fassaad sulandub metsas puude ja varjudega. Suured klaaspinnad toovad samal ajal looduse majja sisse, luues ruumi, kus mets on justkui eluruumi osa. Väikesest pinnast hoolimata on maja seest üsna avar. Alumisel korrusel paiknevad köök ja eluruum, üleval aga magamislavats. Kahekorruse kõrgune ruum ja suured aknad tekitavad avara tunde. See on väikeste majade puhul üks olulisemaid nippe. Ruutmeetreid võib olla vähe, aga vaadetega saab ruumile hingamist juurde anda. Siin tekkis mul väga selge äratundmine. Ka MIGAs tegelesime päris palju sellega, kust ja kui palju vaateid elamisse sisse tuua. Väikeses majas ei lõpe ruum tingimata seinaga. Kui aken on õiges kohas, „paisub“ ruum suuremaks.

Scavenger Studio puhul kõnetab mind ka see, et tegemist ei ole lihtsalt väikese elamuga, vaid kunstnikule mõeldud töö- ja olemispaigaga. See annab majale teise mõõtme. Väike ruum on lisaks igapäevasele elamisele ka loomise, keskendumise ja aeglustumise paik. Ka siinkohal oli tore leida sarnasusi MIGAga.

Scavenger Studio on meie majaga võrreldes siiski üsna suur. MIGA 36 ruutmeetri kõrval annab 64 ruutmeetrit juba korraliku villa mõõdu välja. Ka keskkond on täiesti teine. Scavenger Studio asub metsas, MIGA aga Tartu Ülejõe garaažilinnakus, Mikro-Veneetsias, kus iga ruutmeeter suhestub naabrite, garaažielu ja avaliku kunstiprogrammiga. Aga mõtteviisis on palju tuttavat. Mõlemal juhul tekib küsimus, kui suur peab olema maja, et seal saaks elada, mõelda, luua, töötada ja kohtuda uute inimestega?

Scavenger Studio on hea näide sellest, et väike maja ei pea mõjuma hädapärase lahendusena. Samuti ei tähenda taaskasutus loobumist ilust. Vastupidi, piirangud võivad teha ruumi täpsemaks ja materjalid kõnekamaks. Kui kõike ei osteta poest uuena, tuleb hakata tähelepanelikumalt vaatama, mis on juba olemas, mida saab päästa ja millel on veel elu sees. Kui see maja nii kaugel ei asuks, külastaks seda heameelega!

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

#58 Sandra Jõgeva näitus MIGAs: platvormist on saanud uus raam 

Järgmine

Jaga seda artiklit