Fotod: Maria Kilk
Mikro-Veneetsiasse ilmus uus elanik. Seekord kits, kelle tänavakunstnik Sänk maalis vastuseks Von Bombi „Tasakaaluharjutusele“. Mõte on lihtne. Kui Von Bombi tegelane püüab ise tasakaalu leida, siis kits hoiab omakorda tasakaalus tervet seina. Nii on seni tühjana seisnud seinast saanud kahe kunstniku dialoogi käivitaja.
Mikro-Veneetsiasse ilmus uus elanik. Seekord kits, kelle tänavakunstnik Sänk maalis vastuseks Von Bombi „Tasakaaluharjutusele“. Mõte on lihtne. Kui Von Bombi tegelane püüab ise tasakaalu leida, siis kits hoiab omakorda tasakaalus tervet seina. Nii on seni tühjana seisnud seinast saanud kahe kunstniku dialoogi käivitaja.
Just sellisena võikski tänavakunst linnaruumis toimida. Üks kunstnik alustab lauset, teine lõpetab. Mõnikord kulub nende kahe lause vahele nädalaid, kuid vestlus sünnib ikkagi. Ruum ei ole enam pelgalt tööde taustaks, vaid muutub ise loo osaks. Ka Mikro-Veneetsia on alles tasakaalu otsiv paik, kus kohtuvad kodud ja avalik ruum, argielu ja kunst, juhuslikud möödujad ning inimesed, kes on otsustanud siia pikemaks pidama jääda. Iga uus maja, elanik ja kunstiteos muudab tervikut pisut ning sunnib uuesti vaatama, kuhu raskuspunkt parasjagu langeb.
Kits sobib muideks tasakaalu hoidma lausa suurepäraselt. Mägedes liikudes leiab ta jalgealuse ka kohtades, kus inimene juba ammu käega lööks. Ta ei pinguta tasakaalu pärast, vaid seisab enesestmõistetavalt. Nii mõjubki Sänki kits Von Bombi tegelase rahulikuma paarilisena, üks alles otsib tasakaalu, teine näib teadvat, et see on juba olemas. Nende vahele jääv sein ei lahuta kahte teost, vaid seob need üheks tervikuks ja jätab ruumi ka järgmiste kunstnike sekkumistele.
Sänk on Võru juurtega tänavakunstnik, kelle esimesed grafitikatsetused jõudsid linnaruumi juba 1990. aastate keskel. Tema looming ulatub grafitist ja seinamaalingutest heli ning liikuva pildini. Sänki töid iseloomustavad sageli loomakujud ja sümbolid, mille kaudu ta puudutab nii ühiskondlikke kui ka isiklikumaid teemasid. Lisaks peab ta loenguid tänavakunsti teemal.
Tartu publikule on tema töödest ilmselt kõige tuttavam Genialistide Klubi seinal olev hirv, mida teatakse „Bämbi“ nime all. Laiemalt tuntud on ka 2017. aastal Mextonia tänavakunstifestivali ajal Tallinnasse maalitud „Sinine hirv“. See teos ühendab Mehhiko huitšoli pärimuse sinise hirve ja Eesti sõnajalaõie otsimise motiivi.
Nüüd jääb vaid üle oodata, kes vestlusega järgmisena liitub ja millise vastukaalupunkti ta Mikro-Veneetsiasse lisab. Seintel jagub veel ruumi ning tasakaal ei pea siin sugugi tähendama paigalseisu.
Kits sobib muideks tasakaalu hoidma lausa suurepäraselt. Mägedes liikudes leiab ta jalgealuse ka kohtades, kus inimene juba ammu käega lööks. Ta ei pinguta tasakaalu pärast, vaid seisab enesestmõistetavalt. Nii mõjubki Sänki kits Von Bombi tegelase rahulikuma paarilisena, üks alles otsib tasakaalu, teine näib teadvat, et see on juba olemas. Nende vahele jääv sein ei lahuta kahte teost, vaid seob need üheks tervikuks ja jätab ruumi ka järgmiste kunstnike sekkumistele.
Sänk on Võru juurtega tänavakunstnik, kelle esimesed grafitikatsetused jõudsid linnaruumi juba 1990. aastate keskel. Tema looming ulatub grafitist ja seinamaalingutest heli ning liikuva pildini. Sänki töid iseloomustavad sageli loomakujud ja sümbolid, mille kaudu ta puudutab nii ühiskondlikke kui ka isiklikumaid teemasid. Lisaks peab ta loenguid tänavakunsti teemal.
Tartu publikule on tema töödest ilmselt kõige tuttavam Genialistide Klubi seinal olev hirv, mida teatakse „Bämbi“ nime all. Laiemalt tuntud on ka 2017. aastal Mextonia tänavakunstifestivali ajal Tallinnasse maalitud „Sinine hirv“. See teos ühendab Mehhiko huitšoli pärimuse sinise hirve ja Eesti sõnajalaõie otsimise motiivi.
Nüüd jääb vaid üle oodata, kes vestlusega järgmisena liitub ja millise vastukaalupunkti ta Mikro-Veneetsiasse lisab. Seintel jagub veel ruumi ning tasakaal ei pea siin sugugi tähendama paigalseisu.
Kommentaarid