Tartu kunsti aastanäituselt jäi kummitama Tõnis Kriisa skulptuur „Off“. Teosel on näha nelja käega naise figuur, mis ühelt poolt viitab nagu rabelemisele, mitme asjaga korraga tegelemisele, aga kuna skulptuuril on kõik liigsed detailid eemaldatud ning figuuri lihtsad jooned ja ühetaoline monokroomne värvigamma viitasid tahtlikule loobumisele liigsest dekoratiivsusest, tundus, et see sobib kuidagi väga hästi meie kahanemise teekonna ja minimalistliku filosoofiaga, mis meie kohal paratamatult juba hõljub.
Kuna "Off" ei tahtnud kuidagi meelest minna, võtsin Tõnisega ühendust ja uurisin, kas skulptuur on müügis ning kas seda oleks võimalik vaatama tulla? Saades mõlemale küsimusele jaatavad vastused, hakkasin juba vaimusilmas ette kujutama, kuidas see teos meie Mikrogalerii püsikollektsioonis koha leiab. No sain muidugi ise ka aru, et samal ajal, kui pakime oma eluolu kokku ning püüame olemasolevate asjade kuhjadest lahti saada, on imelik uusi, isegi kunstiteoseid ja eriti skulptuure, mis vajavad ruumi, juurde osta ning ilmselt oli neid kõhklusi ja küsimusi nii palju, et isegi universum peatas korraks aja ja lasi mul paar nädalat haige olla.
Täna jõudsin lõpuks Tõnise stuudiosse. Pidime minema koos Kailiga, aga elu tegi taas omad korrektuurid ja käisin üksi. Tõnis mainis, et algne idee oli teha mitme käepaariga naine, et väljendada multitaskingu teemat, aga välja kukkus kuidagi sisemist rahu peegeldav raamatusirvija. Alust skulptuuril pole, sest istuv naine mahub nõnda raamaturiiulisse, alusega vajaks ta eraldi ekponeerimisruumi. Nii et järgmine suur küsimus on, et kas ja kui suur raamaturiiul meie minimajja tuleb? Me pole veel otsustanud, mitu raamatut kaasa võtame, aga kui võtame, siis peab ju nende hoiustamiseks olema ka riiul ning kui on riiul, siis mahub sinna ehk ka Tõnise skulptuur? Kas see pole mitte minimalistlik lahendus uue skulptuuri eksponeerimiseks?
Põhjendusi, miks "Off" minimalistliku eluviisiga kokku sobib on muidugi veel. Lakooniliste joontega alasti keha sümboliseerib materiaalsest ja visuaalsest mürast eemaldumist. Keraamika kui materjal on ajatu ja habras, meenutades, et meie kahanemise teekond on justkui savist vormitav, mis nõuab teadlikku suunamist, kuid kui kord juba kuju võtab, jääb kestma. "Off" kui seisund, mis viitab passiivsele vastupanule pidevalt pealesuruvale info- ja tarbimissurvele. Vist aitab... suutsin end ära veenda küll.
Küllap mina olengi minimalistliku eluviisi etalon, kes plaanib kahanevasse eluruumi üle tuua ainult hädavajaliku. Õnneks on mul väga paindlik ja loov arusaam sellest, mis "hädavajalik" on.
///
Protsent ruumist, mille skulptuur hõivab: füüsiliselt 2, vaimselt juba 80
Aeg, mis kulus ostu õigustamiseks: 3 sekundit... aga ta mahub ju raamaturiiulisse!
Põhjendus varasemale postitusele, et kumbki saab kaasa võtta ühe kunstiteose: See pole kunst. See on investeering!
Elutempo enne minimalismi: On režiimis
Alates kahanemise teekonna algusest: "Off" lainel
Täna jõudsin lõpuks Tõnise stuudiosse. Pidime minema koos Kailiga, aga elu tegi taas omad korrektuurid ja käisin üksi. Tõnis mainis, et algne idee oli teha mitme käepaariga naine, et väljendada multitaskingu teemat, aga välja kukkus kuidagi sisemist rahu peegeldav raamatusirvija. Alust skulptuuril pole, sest istuv naine mahub nõnda raamaturiiulisse, alusega vajaks ta eraldi ekponeerimisruumi. Nii et järgmine suur küsimus on, et kas ja kui suur raamaturiiul meie minimajja tuleb? Me pole veel otsustanud, mitu raamatut kaasa võtame, aga kui võtame, siis peab ju nende hoiustamiseks olema ka riiul ning kui on riiul, siis mahub sinna ehk ka Tõnise skulptuur? Kas see pole mitte minimalistlik lahendus uue skulptuuri eksponeerimiseks?
Põhjendusi, miks "Off" minimalistliku eluviisiga kokku sobib on muidugi veel. Lakooniliste joontega alasti keha sümboliseerib materiaalsest ja visuaalsest mürast eemaldumist. Keraamika kui materjal on ajatu ja habras, meenutades, et meie kahanemise teekond on justkui savist vormitav, mis nõuab teadlikku suunamist, kuid kui kord juba kuju võtab, jääb kestma. "Off" kui seisund, mis viitab passiivsele vastupanule pidevalt pealesuruvale info- ja tarbimissurvele. Vist aitab... suutsin end ära veenda küll.
Küllap mina olengi minimalistliku eluviisi etalon, kes plaanib kahanevasse eluruumi üle tuua ainult hädavajaliku. Õnneks on mul väga paindlik ja loov arusaam sellest, mis "hädavajalik" on.
///
Protsent ruumist, mille skulptuur hõivab: füüsiliselt 2, vaimselt juba 80
Aeg, mis kulus ostu õigustamiseks: 3 sekundit... aga ta mahub ju raamaturiiulisse!
Põhjendus varasemale postitusele, et kumbki saab kaasa võtta ühe kunstiteose: See pole kunst. See on investeering!
Elutempo enne minimalismi: On režiimis
Alates kahanemise teekonna algusest: "Off" lainel
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED (FAQ):
Mis on Mikrogalerii ja kuidas see erineb tavagaleriist?
📌 Mikrogalerii on rajamisel olev kunstigalerii Tartus, Lubja tänaval. Nõukogude-aegset garaažipiirkonda kutsutakse Mikro-Veneetsias. Mikrogalerii eesmärgiks on tegutseda väikesel pinnal, et hoida kommunaalkulud madalal, et suurem osa kunstiprogrammi jaoks leitud rahast jääks loojatele ja galerii eestvedajatele. Galerii rajamisel järgitakse jätkusuutlikkuse põhimõtteid, sealhulgas energiasäästlikkust ja alternatiivenergia kasutamist, ning sama kehtib ka kunstiprogrammi kohta.
Kuidas toetada Mikrogalerii projekti?
📌 Mikrogalerii kodulehel on võimalik teha otsetoetusi, mis aitavad galerii ehitamist rahastada.
📌 Ostes Maikro teoseid, toetad samuti Mikrogalerii valmimist – iga teose ostuga panustad 15-25€ uue kontseptsiooniga galerii ehitusse, iga postkaardi ostuga toetad galerii valmimist 1€-ga. 👉 Toeta siin
📌 Koostööpartneriks tulemine – kui soovid Mikrogaleriiga koostööd teha võta meiega ühendust. 👉 Tutvu meie koostööpartneritega ja koostöövõimalustega.
Kommentaarid