Varssavi Wola linnaosas kahe maja vahelisel ruumikillul, kus enamik nägi vaid kasutut tühimikku, leidis arhitekt Jakub Szczęsny võimaluse mahutada sinna midagi, mida teised pidasid võimatuks. Valmis maja, mille laius on kitsamas kohas vaid 72 sentimeetrit. Keret House ongi maailma üks kitsamaid elamisi, olles ühtaegu kunstiteos, aga ka arhitektuurne uurimus eluruumi, mälu ja ellujäämise teemal.
Arhitekt ei kavandanud Keret House’i üksnes kunstiteosena. Ta soovis luua eluruumi, mis oleks ühtaegu tööpaik ja pelgupaik Iisraeli kirjanikule Etgar Keretile. Nii sündiski maja, mis on korraga kirjanduslik pelgupaik ja rahvusvaheline loovresidents, kuhu aeg-ajalt kutsutakse noori loomeinimesi eri paigust üle maailma. „See maja pidi tõestama, et võimatu arhitektuur on võimalik,“ on Szczęsny ise öelnud. Ja seda ta ka tõestas.
Keret House on "surutud" kahe täiesti eri ajastust pärit hoone vahele. Üks neist, telliskivist maja Żelazna tänaval, on allesjäänud fragment sõjaeelsest Varssavist. Teine, hall betoonist kortermaja, on Nõukogude-aegse planeerimisloogika produkt, mille eesmärk oli justkui kustutada ja asendada vana linn uue korrastatud maailmaga. Need kaks maailma ei sobi kokku ja just nende kokkupõrkejoonele sündiski Szczęsny idee muuta nähtamatu nähtavaks ning tõestada, et ka kõige kitsamast mittekohast võib saada elamisväärne ruum.
Aga kuidas üldse elada ruumis, mis on vaid 72 sentimeetrit lai? Kõik eluks vajalik on seal olemas: voodi, dušš, väike kööginurk ja redel, mis viib teisele korrusele. Poolläbipaistvad seinad teevad ruumi avaramaks. Elektri ja vee saab maja naabritelt, sest seadus sellist elamist lihtsalt ette ei näe. Szczęsny on öelnud, et selle projekti teostamine nõudis sõna otseses mõttes verd, higi ja pisaraid. Kõik oli justkui maja loomise vastu: seadused, tehnilised piirangud ja ruumiloogika ise. Kuid järjekindlus ja usk oma ideesse viisid arhitekti sihile. Nii valmis 2012. aastal 14-ruutmeetrine kunstiteos, mis on saanud tähelepanu üle kogu maailma. Kuratlikult kitsas, aga tähenduselt tohutu.
Keret House tuletab meelde, et vahel piisab 72 sentimeetrist, et olla nähtav. Et arhitektuur võib olla sama poeetiline kui novell ja et ruumi ei pea alati mõõtma ruutmeetrites, vaid selle järgi, mida ta maja elanikele annab.
See on maja, mis mahub kahe ajastu vahele nagu koma lause keskel. See on nagu väike paus, mis muudab tähendust. Mikrogalerii oma neljakümne ruutmeetriga tundub selle kõrval lausa luksuslik, ent olemuselt tüürib ta samal rajale, luues ruumi, kus saab elada, töötada ja luua, isegi siis, kui seda ruumi on väga vähe.
Keret House on tõestus, et suurus ei määra sisu. Loodetavasti võib kunagi sama öelda ka Mikrogalerii kohta.
Keret House on "surutud" kahe täiesti eri ajastust pärit hoone vahele. Üks neist, telliskivist maja Żelazna tänaval, on allesjäänud fragment sõjaeelsest Varssavist. Teine, hall betoonist kortermaja, on Nõukogude-aegse planeerimisloogika produkt, mille eesmärk oli justkui kustutada ja asendada vana linn uue korrastatud maailmaga. Need kaks maailma ei sobi kokku ja just nende kokkupõrkejoonele sündiski Szczęsny idee muuta nähtamatu nähtavaks ning tõestada, et ka kõige kitsamast mittekohast võib saada elamisväärne ruum.
Aga kuidas üldse elada ruumis, mis on vaid 72 sentimeetrit lai? Kõik eluks vajalik on seal olemas: voodi, dušš, väike kööginurk ja redel, mis viib teisele korrusele. Poolläbipaistvad seinad teevad ruumi avaramaks. Elektri ja vee saab maja naabritelt, sest seadus sellist elamist lihtsalt ette ei näe. Szczęsny on öelnud, et selle projekti teostamine nõudis sõna otseses mõttes verd, higi ja pisaraid. Kõik oli justkui maja loomise vastu: seadused, tehnilised piirangud ja ruumiloogika ise. Kuid järjekindlus ja usk oma ideesse viisid arhitekti sihile. Nii valmis 2012. aastal 14-ruutmeetrine kunstiteos, mis on saanud tähelepanu üle kogu maailma. Kuratlikult kitsas, aga tähenduselt tohutu.
Keret House tuletab meelde, et vahel piisab 72 sentimeetrist, et olla nähtav. Et arhitektuur võib olla sama poeetiline kui novell ja et ruumi ei pea alati mõõtma ruutmeetrites, vaid selle järgi, mida ta maja elanikele annab.
See on maja, mis mahub kahe ajastu vahele nagu koma lause keskel. See on nagu väike paus, mis muudab tähendust. Mikrogalerii oma neljakümne ruutmeetriga tundub selle kõrval lausa luksuslik, ent olemuselt tüürib ta samal rajale, luues ruumi, kus saab elada, töötada ja luua, isegi siis, kui seda ruumi on väga vähe.
Keret House on tõestus, et suurus ei määra sisu. Loodetavasti võib kunagi sama öelda ka Mikrogalerii kohta.
Kommentaarid