Foto: Kaili Kask
Vahetult enne Miga avamist kirjutasin blogis üsna enesekindlalt, et nelja päeva pärast saab sauna. Kuigi mulle need depressiivsevõitu Eesti vanasõnad sugugi ei meeldi, oleks mu vanaema selle peale ilmselt öelnud, et ära hõiska enne õhtut. Ja tal oleks olnud õigus. Nelja päeva asemel läks neli kuud, enne kui esimest korda sauna saime.
Vahetult enne Miga avamist kirjutasin blogis üsna enesekindlalt, et nelja päeva pärast saab sauna. Kuigi mulle need depressiivsevõitu Eesti vanasõnad sugugi ei meeldi, oleks mu vanaema selle peale ilmselt öelnud, et ära hõiska enne õhtut. Ja tal oleks olnud õigus. Nelja päeva asemel läks neli kuud, enne kui esimest korda sauna saime.
Sauna mahutamine minimajja oli esialgu vaid helesinine unistus. Kui mõlgutasime veel mõtteid kahe garaažiboksi ühendamisest koduks ja galeriiks, oli saun kavandatud teisele korrusele nõnda, et sealt oleks pääsenud otse kõrvalasuva maja katuseaeda. Kui ühel hetkel sai selgeks, et teist garaaži siiski ei tule, panime ka saunamõtte mõneks ajaks kõrvale. Kui küsisime Raidilt, kes aitas kõik meie soovid arhitektuurselt ja tehniliselt läbi mõelda, et kas oleks võimalik 36 ruutmeetri sisse ära mahutada, kasvõi väga-väga väike saun, võttis ta seda kui eriülesannet. Olles ise saunausku, leidis ta Migas koha saunale ning mahutas oskuslikult ära ka vajaliku tehnopargi. 120 × 90 sentimeetrit võivad küll esmapilgul napid tunduda, aga ühele leilitajale on seda enam kui küll ning isegi vihtlemiseks jääb piisavalt ruumi. Kahekesi sauna minnes tuleb lihtsalt väga hästi läbi saada.
Sauna seadistamine võttis omajagu aega, sest kerise võimsust tuli meie mini-elektrivõrgu jaoks pisut allapoole timmida. Kuna elektriliitumisel on iga amper kullastki kallim, arvutas Rait meile juba projekteerimise ajal välja, et 10 ampriga peaksime Migas kenasti toime tulema. Saunakerise võrku ühendamisel oleks sellest aga napilt väheks jäänud. Kuigi valisime väikese ruumi jaoks ka mõõtudelt kõige väiksema HUUMi Cliff Mini kerise, oli selle võimsus ikkagi 3,5 kW. Et see meie elektrivõrku sobituks, tuli keris ümber seadistada 2 kW peale.
Kui sõbrad talvehakul endale maamaja otsisid, ütlesin naljaga pooleks, et 25 000 eurose maja puhul, kus on olemas 2 × 16 ampriga elektriliitumine, maksavad juba amprid ise praeguse hinna järgi umbes 13 000 eurot. Maja tundub sellise arvestuse juures peaaegu niisama kaasa tulevat. Meiegi jäime elektriliitumisega pisut hiljaks. Kui oleksime selle ette võtnud aasta varem, oleks Miga 10 amprit maksnud praeguse nelja tuhande euro asemel umbes kaks tuhat.
Eile said lõpuks kõik takistused siiski ületatud ning kui oma linnakäikudelt koju jõudsime, ütles Rivo, kes sauna häälestas, et pani selle juba kütma. Hetkel oli sees 42 kraadi. Kuna saun on moodsat elu silmas pidades ühendatud wifi-võrku, laadisin alla HUUMi äpi ja hakkasin sellega muidugi kohe mängima. Kustutasin ja panin põlema saunatulesid, muutsin temperatuuri ning jälgisin, kuidas kraadid tasapisi tõusid. Lõpuks jätsin sauna rahulikult kütma eesmärgiga jõuda 70 kraadini, mis tundus esimeseks saunatamiseks paras.
Senikaua vaatasime Kailiga järjekordset osa kokasaatest, mille ajal piilusin aeg-ajalt saunaäppi. Kui kütmine venis juba ligi kahe tunni pikkuseks ja temperatuur jäi kuskil 63 kraadi juures pidama, läksin alla asja uurima. Selgus, et olin vannitoas ventilatsiooni sisse unustanud ning see tõmbas saunast usinalt sooja välja. Paarikümne minuti pärast saigi saun valmis.
Meenub, et ka Voronjas venis esimene saunategu lausa aasta võrra edasi. Esimesel suvel olid saunakorstnasse pesa teinud varesed ning meil ei jätkunud südant Voronja vapilindusid sealt välja suitsetada. Järgmisel kevadel hakkasime see-eest sauna üsna varakult kütma, et kõigile aegsasti märku anda: pesa tasub seekord teha mujale.
„Minu Peipsiveere“ raamatus on samuti esimene Voronja saunaskäik koha leidnud. „Aastaid seisnud, täidlane ja väga tummine, tuline ka, järelmekk pisut kirbe, nagu oleks aastakümneid seisnud!? …ongi ju. Aroomibukett muutub kiirelt: samblane, suitsune, värske piparmündine, kaselõhnaline, palju kaske… ja peale settimist tõuseb taas esile pisut kirbe ja samblane alatoon. Siis tuleb tugev sisin ja pahmakas pehmet ja niisket auru.“ Lõpetasin tõdemusega, et Voronja saun on parim. Olen selles siiani üsna veendunud.
Miga saun nii mitmekihiline veel pole, mis on ka täiesti arusaadav. Nendele kerisekividele pole veel ükski vihast eemaldunud kaseleht maandunud, sinna pole kunagi visatud leili, kuhu oleks lisatud eukalüptiõli või seda head tõrvaaroomi. Seal pole veel räägitud saunajutte ning need seinad pole jõudnud endasse talletada suurt muud peale ehitamise. Kolmanda leilisessiooni ajal hakkas siiski ka Miga saun juba päris sauna moodi tunduma.
Järgmiseks korraks tuleb kindlasti vihad ka sisse tuua. Õigemini küll üks viht, sest seni täitis kasutuseta saun meil ühtlasi laoruumi rolli ning nüüd kadus see viimnegi panipaik käest.
Sauna seadistamine võttis omajagu aega, sest kerise võimsust tuli meie mini-elektrivõrgu jaoks pisut allapoole timmida. Kuna elektriliitumisel on iga amper kullastki kallim, arvutas Rait meile juba projekteerimise ajal välja, et 10 ampriga peaksime Migas kenasti toime tulema. Saunakerise võrku ühendamisel oleks sellest aga napilt väheks jäänud. Kuigi valisime väikese ruumi jaoks ka mõõtudelt kõige väiksema HUUMi Cliff Mini kerise, oli selle võimsus ikkagi 3,5 kW. Et see meie elektrivõrku sobituks, tuli keris ümber seadistada 2 kW peale.
Kui sõbrad talvehakul endale maamaja otsisid, ütlesin naljaga pooleks, et 25 000 eurose maja puhul, kus on olemas 2 × 16 ampriga elektriliitumine, maksavad juba amprid ise praeguse hinna järgi umbes 13 000 eurot. Maja tundub sellise arvestuse juures peaaegu niisama kaasa tulevat. Meiegi jäime elektriliitumisega pisut hiljaks. Kui oleksime selle ette võtnud aasta varem, oleks Miga 10 amprit maksnud praeguse nelja tuhande euro asemel umbes kaks tuhat.
Eile said lõpuks kõik takistused siiski ületatud ning kui oma linnakäikudelt koju jõudsime, ütles Rivo, kes sauna häälestas, et pani selle juba kütma. Hetkel oli sees 42 kraadi. Kuna saun on moodsat elu silmas pidades ühendatud wifi-võrku, laadisin alla HUUMi äpi ja hakkasin sellega muidugi kohe mängima. Kustutasin ja panin põlema saunatulesid, muutsin temperatuuri ning jälgisin, kuidas kraadid tasapisi tõusid. Lõpuks jätsin sauna rahulikult kütma eesmärgiga jõuda 70 kraadini, mis tundus esimeseks saunatamiseks paras.
Senikaua vaatasime Kailiga järjekordset osa kokasaatest, mille ajal piilusin aeg-ajalt saunaäppi. Kui kütmine venis juba ligi kahe tunni pikkuseks ja temperatuur jäi kuskil 63 kraadi juures pidama, läksin alla asja uurima. Selgus, et olin vannitoas ventilatsiooni sisse unustanud ning see tõmbas saunast usinalt sooja välja. Paarikümne minuti pärast saigi saun valmis.
Meenub, et ka Voronjas venis esimene saunategu lausa aasta võrra edasi. Esimesel suvel olid saunakorstnasse pesa teinud varesed ning meil ei jätkunud südant Voronja vapilindusid sealt välja suitsetada. Järgmisel kevadel hakkasime see-eest sauna üsna varakult kütma, et kõigile aegsasti märku anda: pesa tasub seekord teha mujale.
„Minu Peipsiveere“ raamatus on samuti esimene Voronja saunaskäik koha leidnud. „Aastaid seisnud, täidlane ja väga tummine, tuline ka, järelmekk pisut kirbe, nagu oleks aastakümneid seisnud!? …ongi ju. Aroomibukett muutub kiirelt: samblane, suitsune, värske piparmündine, kaselõhnaline, palju kaske… ja peale settimist tõuseb taas esile pisut kirbe ja samblane alatoon. Siis tuleb tugev sisin ja pahmakas pehmet ja niisket auru.“ Lõpetasin tõdemusega, et Voronja saun on parim. Olen selles siiani üsna veendunud.
Miga saun nii mitmekihiline veel pole, mis on ka täiesti arusaadav. Nendele kerisekividele pole veel ükski vihast eemaldunud kaseleht maandunud, sinna pole kunagi visatud leili, kuhu oleks lisatud eukalüptiõli või seda head tõrvaaroomi. Seal pole veel räägitud saunajutte ning need seinad pole jõudnud endasse talletada suurt muud peale ehitamise. Kolmanda leilisessiooni ajal hakkas siiski ka Miga saun juba päris sauna moodi tunduma.
Järgmiseks korraks tuleb kindlasti vihad ka sisse tuua. Õigemini küll üks viht, sest seni täitis kasutuseta saun meil ühtlasi laoruumi rolli ning nüüd kadus see viimnegi panipaik käest.
Kommentaarid