Tõnis Kriisa "Sisemine rahu"
foto: Raul Oreškin
2026 a. kunstiprogrammile paneb väärika punkti Tõnis Kriisa isiklik ja meditatiivne näitus "Sisemine rahu". Skulptuurinäituse toomine 36 m² suurusele pinnale, mis on ühtaegu ka meie igapäevane eluruum, on omaette väljakutse. Kuid sama erakordne on imselt kogemus elada keset Tõnis Kriisa kohalolu rõhutavat näitust, ruumis, kus kunst toimib aeglustaja ja sisemise rahu hoidjana.
Tõnis ise ütleb oma näituse kohta järgmist: "Lapsest peale olen voolinud ja ka saanud pidevalt märkusi koolis, et Tõnisel on jälle plastiliin kaasas, Tõnis jälle voolib tunnis. Paljuski tänu sellele, et ma sain nii teha tulin süsteemist läbi. Modelleerimine aitas keskenduda, kas olulisele või mitteolulisele, aga see andis mulle – ja annab siiani – sisemise rahu. Plastiliiniga voolimine oligi üks minu kvaliteetaegadest ka kodus olles: mul olid plastiliiniga ära määritud paljude raamatute lehed, mida ma kodus lugesin, sest ma lugesin kägaras voodi peal istudes, raamat süles, plastiliin käes, voolides.
Kuna ma ise lähen meditatiivsesse seisundisse, kui ma modelleerin, siis see rahu ja nauding ja mängulisus kandub ka nendele figuuridele üle. Nad kehastavad väikseid rõõme, mille kaudu võime leida, küll igaüks erinevalt, enda sisemise rahu."
.jpg)
2026 a. kunstiprogrammile paneb väärika punkti Tõnis Kriisa isiklik ja meditatiivne näitus "Sisemine rahu". Skulptuurinäituse toomine 36 m² suurusele pinnale, mis on ühtaegu ka meie igapäevane eluruum, on omaette väljakutse. Kuid sama erakordne on imselt kogemus elada keset Tõnis Kriisa kohalolu rõhutavat näitust, ruumis, kus kunst toimib aeglustaja ja sisemise rahu hoidjana.
Tõnis ise ütleb oma näituse kohta järgmist: "Lapsest peale olen voolinud ja ka saanud pidevalt märkusi koolis, et Tõnisel on jälle plastiliin kaasas, Tõnis jälle voolib tunnis. Paljuski tänu sellele, et ma sain nii teha tulin süsteemist läbi. Modelleerimine aitas keskenduda, kas olulisele või mitteolulisele, aga see andis mulle – ja annab siiani – sisemise rahu. Plastiliiniga voolimine oligi üks minu kvaliteetaegadest ka kodus olles: mul olid plastiliiniga ära määritud paljude raamatute lehed, mida ma kodus lugesin, sest ma lugesin kägaras voodi peal istudes, raamat süles, plastiliin käes, voolides.
Kuna ma ise lähen meditatiivsesse seisundisse, kui ma modelleerin, siis see rahu ja nauding ja mängulisus kandub ka nendele figuuridele üle. Nad kehastavad väikseid rõõme, mille kaudu võime leida, küll igaüks erinevalt, enda sisemise rahu."